Kui Martin ei oleks diplomaat, võiks ta väga hästi ka jõuluvanana elatist teenida. Vähemalt talvel. Aga no eks jõuluvanade teenistus on nii hea, et talvel teenitud varaga toidaks pere ka suvel ära. Verivorstidega.

Igatahes pakkisin laupäeva pärastlõunal väikese päkapiku kaasa ja läksime saatkonda laste jõulupeole. Peo kõrghetk oli nagu alati kingikoti ilmumine, koos jõuluvanaga. Ja nagu ikka, keksisid suured ja väiksemad lapsed esimesed kaks minutit ümber jõulumehe, et siis järgmised tund aega üritada peadpidi kingikotti sukelduda. Nagu juba mainisin, elas Martin oma rolli päris hästi sisse suutes samal ajal sujuvalt lapsi meepotist eemal hoida ja prantsuse-eesti nimesid hääldada. Fleur'ist (hääldage- Flöör, lõpus Lauri Leesi r-iga) Mehiseni (hääldage samas stiilis nagu tema vend Ahti nime).

Peo käigust hetkel pilte pole, sest meie fotoaparaat hakkas streikima, aga vast tulevad. Üks pilt viisataotlejast Martini telefonis siiski leidus: