Täna hommikul ärkasin selle peale, et mul oli pea asemel kartul. Heidi ei tahtnud kuidagi magada kl 1 ja 5 vahel öösel ja kuna mina sain voodisse alles kl 12 ajal, siis jäi uneaeg napiks. 
Ööst mäletan unenägu, kus võitlesime õega saunalaval magamiskoha nimel (ju siis assotsiatsioonid külma ilmaga, ausalt ei mäleta, et lapsepõlv nii raske oleks olnud, et lausa saunas magama pidime) ja Leelo virises jube ebameeldival toonil. Siis teadvuse piiril jõudsin mõelda, et oi, kui hea, see peab ju unenägu olema, sest Leelot ei saa siin olla, kui taipasin, et vinguv hääl on täiesti võimalik ja reaalne ja tuleb muidugi Heidi suust. 


Hilises magamaminekus süüdistan ilusaid prantsuse naisi. Nimelt avastasime Martiniga laupäevaõhtuse meelelahtuse (pärast netist Euroopa Filmiauhinnad 2010 vaatamist sobiva)- Miss Prantsusmaa 2010. Olin sellise ürituse juba unustada suutnud, aga tundub, et siin riigis toimib veel täiel rinnal. Rindadest rääkides oli ka bikiinivoor. Huvitav oli vaadata zürii pilke selle demonstratsiooni ajal. Mehed nõjatusid toolil veidi tagasi ja nautisid udusel pilgul hindamist, samal ajal kui zürii naisliikmed pilgu pigem teravdasid, laual end ettepoole kallutasid ja konkreetse näoga karme hindeid panid. Igatahes missi mul näha ei õnnestunudki, sest Heidi peatas selle diskrimineeriva etenduse minu jaoks. Martin jäi ka kogu selle ilu kätte magama.


Aga nüüd külalisi ootama!