St-Emilion

Tükike kevadisest Edela-Prantsusmaast on nüüd avastatud, kerge põikega Hispaaniasse. Üht-teist olen avastanud ka enda ja lapsega reisimise kohta. Kerge see kindlasti ei ole. 9-kuune võib olla päris nõudlik reisikaaslane, kelle tahtmised aeg-ajalt enamuse ehk siis minu ja Martini omadest tunduvalt olulisemateks osutuvad. Nii et Bordeaux veinide ja Toulouse'i ööelu põhjalikum avastamine jääb järgmiseks korraks. Aga väga palju sai nähtud ja tehtud ka. Ja kui kaalukausile panna, kas mugavalt lapse ja rutiiniga nädalake kodus veeta või mitte nii mugavalt meie uut imeilusat ja rikkalikku koduriiki tundma õppida, ei teki küsimusi.

Reis kestis 5 päeva, toimus autoga ja sõit kulges põhiliselt mööda linnu, väiksemaid ja suuri- Pariis-> Poitiers-> La Rochelle-> Cognac-> St-Emilion->  Bordeaux-> Bayonne-> San Sebastian (Hispaania!!)-> Pau-> Toulouse-> Sarlat-> Limoges-> Pariis

Reisi algus Poitiers'i kohvikus

Ilmad olid kosutavad, päikest nägi palju. Kraade küll keskmiselt 14, nii et jopet päris seljast ei saanud, aga nuriseda oleks patt. Märtsikuus on Prantsusmaal mõnus reisida. Turismihooaeg pole veel alanud, hotelle leiab mõistliku hinnaga ja vaatamisväärsused pole ülerahvastatud.

jalutuskäik La Rochelle'is

Esimese öö veetsime linnas nimega La Rochelle. Kaunis Atlandi ookeani äärne sadamalinn 17.- 18. sajandist pärit vanalinnaga. Eriti meeldisid võlvidealused tänavad nagu pildilt näha. Linna külje all on väike saareke, kuhu saab sõita rannamõnusid nautima. Suvekuudel naudivad seda tuhanded ja tuhanded inimesed, meil õnnestus tühjal rannaliival ringi joosta.  

Ile de Re

Toulouse

Suurlinnadest sattusid meie teele Bordeaux ja Toulouse. Prantsuse riik on mõlemaid kõvasti toetanud ja üles vuntsinud ja see on ka vilja kandnud. Igati sümpaatsed kohad. Eriti Toulouse. Hüüdnimega Roosa linn, sest suur osa majadest on ehitatud punastest tellistest. Seal võiks lausa elada. Vähemalt esmamulje oli suurepärane. Palju pargikesi, kus meiesugused noored pered võsukesi kantseldavad ja üliõpilasi (reisiraamatu järgi umbes 100 000, vaid Pariisis on rohkem). Mõeldud on jalakäijatele ja jalgratturitele. Linna läbib jõgi, mille ääres inimesed jalutavad ja niisama aega veedavad. Meeldiva auraga paik, kuhu tahaks kindlasti uuesti minna.

Bordeaux

Bordeaux jättis ka igati hea mulje, aga tagantjärele mõeldes Toulouse'ile vastu ei saanud. 

Bordeaux lähedal on Euroopa kõrgeimad liivadüünid, kuhu ka Heidi kõhukotis kaasa võetud sai. Tema nautis oma esimest tutvumist liivaga ilmselt elu suurimas liivakastis.

Unemati ajas vist nüüd minu silma kah liiva, tänaseks kõik.