Siit tuleb peatselt 30ks saava minu ood oma elule. Normaalne oleks mõtted endale hoida, aga millegi pärast on tahtmine neid internetti valada. Edevus? Igavus? Tahtmine õnne jagada? Unetu öö sonimine? Pole otsustanud ja õnneks ei peagi.

Peatükid elus, millega eriti rahul olen-

1.Aeg

2.Koht

3.Inimesed 

1.Aeg. No ei saanud mu vanemad paremal ajal kohtuda, kui 80ndate alguses. Tänu sellele olen varbaotsaga puutunud nõuka-aega, samal ajal selle pahupoolt enda nahal mitte kogedes. Samas mäletades. Sest kuidas sa ikka oma ajastu headust hindad, kui mitte võrreldes. Minevikus on nii palju vägivalda, et kohe mitte ei saa alahinnata muretut lapsepõlve, valikuvabadust ja hingamisruumi, mida olen tundnud kasvades just tänapäeval.

2.Koht. See kõige olulisem- kodumaa, ja üldisemalt kohad, kus on õnn olnud peatuda. 

Kõigepealt väikeriik Euroopas, millest suur osa (enamus?) maailmast kuulnudki pole. Eesti päritolu aitab mitte (suurriiklikult) laisaks ja enesekeskseks muutuda. Vähemalt aeg-ajalt Eestist eemal viibides. Paneb õppima võõrkeeli, sest teisiti on keeruline. On pakkunud võimaluse saada korralik haridus ja meelepärane töökoht, kolmandast punktist (inimesed) rääkimata. Ei saa kurta, kui, siis natukene kliima üle. 

Ah ja ilus loodus on meil ju ka, mida olen omajagu nautinud ja kavatsen jätkuvalt nautida, kuigi pean salamisi tõdema, et tunnen ennast vähemalt praeguses eluetapis kodusemalt kvaliteetses linnaruumis. Tallinn, Tartu, New York ja Pariis on pakkunud kõike, mida noor hing ihaldab.

3.Inimesed.

Martin ja Heidi. Mees, kellega kunagi igav ei hakka ja meie väike präänik. 

Perekond. Neid me teatavasti valida ei saa. Seda rohkem tuleb hinnata, kui kõik on hästi. Ja hea on interneti avarustesse kuulutada- mul on perega nii vedanud! Ja mitte ainult enda omaga, Martini perega ka.

Sõbrad. Sõpru on täiesti võimalik valida ja seda olen aastate jooksul ka teinud. Neid, kes on jäänud ja olemas, hindan kõrgelt. 

Aitab jorast, homme on ka päev!