reede, 20. mai 2011

Heidil on uus lemmik- Siiri Sisask. Juba mitu päeva ta enam lõunal oma voodis ei maga ja minu pakututd hõrgutisi eriti ei söö, töö tegemisest rääkimata! (Öösel on õnneks tubliks hakanud). 

Panin siis ennelõunal väsinud vigiseva lapse kärusse ja tõttasin teda parki uinutama. Kõik toimis, laps jäi lõpuks magama ja mina sain veidi iseendaga olla. Vaatasin enne prantsuse keele harjutuste lahendamist natuke pargis ringi. Teate seda stseeni filmides, kus paarike murul lamades unistavalt taevasse vaatab ja siis äkki lähevad murukastmispritsid (on selline sõna olemas?) tööle ja hakkab lustakas naer ja rabelemine pihta. Ma arvasin seni, et see juhtub peamiselt filmis, aga näiteks Monceau pargis olen taolist asja mitmeid kordi näinud. Täna õnnestus näha kuidas rõõmus kaksikutega mängiv ema kolme sekundiga kogu oma teki-käru-kaks põngerjat-mänguasjad-söögid-ja-muu-lastega-kaasas-käiva-träni kokku korjas, et mitte läbimärjaks saada. 

Hakkasin just muheledes mõtlema, et küll on hea, et endal hetkel kõik rahulik on, kui pinginaabriks prantsatas üks tore kodutu. Mitte lihtsalt tagasihoidlik parm, vaid selline suure palja kõhu ja tuusthabemega härra stiilis kõigepealt-tuleb-hais-siis-mees. Ajas vatsa ette, jalad laiali ja ringutas mõnusa möirgega. Ümberkaudsed viisakad kodanikud pööritasid silmi ja tundsid mulle kaasa. Ma olin jõudnud juba prantsuse keele ülesanded välja võtta ja lootsin salamisi, et tegemist ei oleks kunagise õpetajaga, kes nõu andma tikuks. Üldiselt jätkasin süvenenud olekuga oma tegemisi ja õnneks läks mehike õige pea oma teed.

Kodutuid on Pariisis ohtralt. Tihti elavad nad koos koduloomadega. Minu teele satub igapäevaselt paar-kolm, keda nägupidi tean. Kõik väga erinevad. Esimene on alandlik kerjus. Kurbliku langetatud pilguga istub see naisterahvas varjulises nurgakeses, ees silt- palun söögiraha. Madeleine'i kiriku ees on tihti alandliku kerjuse intensiivsem variant, maas koogutav vanatädi, kes meeleheitlikult möödujatele kummardab.

Teine on vihane vend. Silt nõudmistega kaelas, sõimleb kõigiga, kes talle raha anda ei soovi. Ei ole kindel, kuidas selline agressiivne stiil bisnessile mõjub, aga ju ta teisiti ei oska. 

Kolmanda pesa asub meie omale kõige lähemal. Tema magamistoast kõnnin läbi iga päev mitu korda, kuna see jääb toidupoe ette teel parki. Peale selle on tal veel magamisnurk ja kahjuks olen näinud meest ka oma kujutletavas tualettruumis toimetamas. See asub otse puu kõrval, eeldan, et jagab seda ka külakoertega. Muidu on tegemist muheda intelligendiga. Päevi veedab raamatuid lugedes, õllepurk kõrval. Aeg-ajalt näen teda ka kõrvalasuvast kioskist värskeid ajalehti ostmas. Eks ennast tasub alati eluga kursis hoida. Nüüdseks oleme hakanud üksteisele möödudes noogutama, vestlusesse pole veel langenud. Vara veel, pean veidi keelt harjutama, ikkagi paljulugenud tegelane.

Aga mul on kodu täiesti olemas ja uksed ka sõpradele-perele valla.
Nädalavahetusel sai Heidi näiteks sõbranna Kareniga mänguasju jagada. Pildil suured ja väikesed pea-aegu pikkuse järjekorras.

 

4 kommentaari:

  1. Kuidas planaite kohe-kohe saabuat suurt juubelit tähistada? Millal Eestisse?

    VastaKustuta
  2. minu vanaisa kutsus seda murukastmispritsi vihmutiks! päris nunnu sõna, mu meelest.

    väga tore blogi, mainin ka :)

    VastaKustuta
  3. Eestisse 16. juuni. Vast Kosel aias väike pidu ka.
    Vihmut! Suurepärane sõna! :)

    VastaKustuta
  4. 27. juuni olete oodatud Kalamaja parki Mihku juubelile :)

    VastaKustuta