Novembrikuu viimane päev tähistab poole aasta möödumist Heidi sünnist. Kokkuvõtteid tehes mainiksin, et see väike tegelane on paras väljakutse, aga kuidagi ei kujuta elu ilma temata enam ette. 

hommikune sünnipäevalaps beebiküpsist nosimas

Eelmisel nädalavahetusel käis meil külaline Londonist- Heleri. Aktiivsele inimesele kohaselt olid ka nädalavahetuse päevad tihedalt tegemist täis. Aga õnneks sai ka meiega aega veeta. Laupäeval jalutades veendusime, et jõulude eel Pariisis ostlemisega tegelemine on liialt stressirohke. Stressi vähendas väike jänku oma uue mütsiga (aitäh, Heleri!).

Õhtul võõrustasime uusi ja vanemaid sõpru. Külalised teavad, mis on hea ja tõid magustoiduks mitu pudelit head shampust. Meie poolt oli vasikas, kana ja nagu juuresolevalt pildilt näha ka laps ja palju kartulit.

Pühapäeval käisime Versailles. Mina sain lõpuks juuksurisse. Tegemist oli väga väga põhjaliku juuksuriga. Vähemalt sama tõsiselt kui juuste värvimist võttis ta ka vestlemist.  Kuna tema põhikeelteks olid vene ja prantsuse, siis tänasin õnne, kui selgus, et sõbranna Alje perfektset vene keelt räägib. Muidu käis see suur suhtlemine grammatiliselt väga ebakorrektses vene-prantsuse ja sama konarlikus viipekeeles. Kahekesi saime blondiks vaid 4 tunniga!

Heleri, Heidi ja Martin jalutasid samal ajal linna peal ja nautisid laadabändi, kus seitse meest igaüks oma viisiga puhkpille mängisid. Ka kostüümidele oli mõeldud, päkapikumütsist kuni tiigrinahse jakini. Tõenäoliselt eelnes sellele kontserdile pikem peoõhtu.
 

Pühapäeva pärastlõuna veetsime veinimessil. Pileti eest antakse sissepääsus veiniklaas kätte ja head teed! Heidi tukkus kõhukotis, kui meie erinevaid marke degusteerisime. Tõelised veinisõbrad soetasid kastide viisi head-paremat. Meie piirdusime vaid pudeliga. Eks üritame ennast lähiaastatel rohkem kurssi viia ja järgmine kord asja tõsisemalt võtta.

Lõppu veel üks pilt sarjast Heidi ja külalised: