neljapäev, 11. november 2010

Toredad kiired külalisterohked ajad. Viimaste nädalate märksõnadeks on külaline nr 1- Ingrid, küll hetkeks, aga siiski. Külaline nr 2- Taimar, pikemalt ja põhjalikumalt ja paaripäevane külaskäik sõbralt nr 3- Mari-Liis.


Ingrid tõi Heidile uue garderoobi. Varustajaks siis Heidi personaalne shoppaja Ameerika tädi Ruth. Stiilinäide- uus öökostüüm (tundub, et meeldib):


Stiilinäide nr 2- uued püksid (pluus Mari-Liisi kingitus :) ja soengut ei kommenteeri)


Taimariga käisime Versailles sealsetel sõpradel külas. Ilus sügisene jalutuskäik oli. Heidi tutvus ka lambaga.


Eelmisel nädalal sain hetkeks lapsega toimetamise keerisest välja ja käisin kontserdil. Paavo Järvi juhatas Pariisi sümfooniaorkestrit, kõlasid Pärt, Grieg ja Sibelius. Kaunid meloodiad andsid  mulle uut energiat, kui Heidi samal ajal Martini ja Taimariga tuututada sai.

Nädalavahetusel käisime Brüsselis, juba teine kord Pariisi-elu jooksul. Seal on hea käia, sest sõbrad ees ja võõrustatakse esmaklassiliselt.
Sõin üle pika aja austreid. Arvasin varasemate kogemuste põhjal, et need ei ole mu lemmikud, aga õiges meeleolus ja väikese shampusega- väga nauditav roog. Veelgi nauditavam oli aga saun. Olin selle paari kuuga jõudnud unustada, kui kosutav on laupäeva õhtu saunaga lõpetada. Samuti käisime kohalikke väikeseid käänulisi munakiviteid vankriga kündmas. Heidi sai korralikku sõitu.

Esmaspäeval avastasime Belgia keskaegset kanalitega kaunis-linna Brügget. Lootsime, et novembris tööpäeval on vähem turiste. Tõsi, oligi. Ja arusaadav ka miks, väljas oli 7 kraadi ja lõikav tuul (ootan kommentaare Eesti ilma kohta). Esimesed peatused olid mütsi- ja sallipood. Aga kuum tee ja natuke belgia shokolaadi tegi olemise mõnusamaks.

Heidi oli reisi lõpupoole pisut tujukas, aga eks ta nii kipu pisikese tegelasega olema, et kunagi ei tea, mida oodata.  

Viimased paar päeva oleme külalistega nr 2 ja 3 linna peal kolanud. Kilomeetrite viisi. Eile nägi Heidi lõpuks Mona Lisa ära. Jätkuvalt naeratas.
Pere-Lachaise surnuaial jalutasime ka. Romantiline. Langevad kollased lehed, vikerkaar, vaikus. V(W)iiralti hauda küll leida ei õnnestunud, küll aga Oscar Wilde oma. Vankrielanikule mõjus surnuaed kohe nii rahustavalt, et ta otsustas püksid kuni sokkideni täis kakada.

Heidi tahab vist Mari-Liisile head muljet jätta, sest kapriissest piigast on viimasel paaril päeval saanud naeratav asjalik tüdruk. Eile näiteks demonstreeris ta kodus roomamist. Korra on ta ka varem meetrikese edasi saanud, aga seekord tegi lausa pisikese ringi. Tohutu pingutus on see muidugi, isegi tõmbad kõulihased sisse, kui vaatad, kuidas pisike ninaga parketti künnab samal ajal tagumikku kõrgele ajades, et siis paar cm edasi saada. Minule tähendab see omakorda seda, et pean põrandalapi tihedamini kätte võtma.


6 kommentaari:

  1. No loodame, et Leo soovib ka ML-le head muljet jatta. Ehk viriseb praegu terve nadalavahetuse virinad ette ara...

    Siin ka kylm.

    VastaKustuta
  2. Miks ei ole pilte esimestest roomamisharjutustest??? Peale 25 korda söömise ja isa-tütre piltide vaatamist tahaks juba midagi uut! Lahe mõelda, et kuu pärast oletegi juba siin!
    Ja ma hakkasin mõtlema, et ega päris esimene maitseelamus see Heidile ju ei olenud. Suvel sai ploomimaitse ka ju korra suhu. :) Nii suur igatsus on!
    Tädi Leelo

    VastaKustuta
  3. Tahaks kah rohkem pilte. Aitäh!

    VastaKustuta
  4. Meil oli siin paar päeva internetipõuda jälle, seepärast pole pilte, varsti panen.
    Tervitused Leonardole!

    VastaKustuta
  5. Ma üritasin ka Mari-Liisi roomamisega impressida. No kuidagi ei tulnud välja...

    Heleri

    VastaKustuta
  6. Varsti saate Pariisis Heidiga võidu teha :P

    VastaKustuta