![]() |
| Siin kõrval nad istusid -> (Heidi näljasest pilgust tundub, nagu oleks söök talle mõeldud). |
Täna väljas lõunatades jäi kõrvu vastaslaua vestlus. Tegelasteks olid kaks pea-aegu kahekümne aastast noormeest. Ameeriklane ja prantslane. Ameeriklane selgitas kui mõnus elu on New Yorgis, ise õppis ta seal ülikoolis, NYU-s. Rääkis, kuidas seal on 60% naisi ja 40%-st meestest on ka pooled geid, nii et lõbus-lõbus elu. (Samal ajal seisid nendega koos tulnud kaks prantsuse neiut kannatlikult toidujärjekorras.) Ja lõpetuseks teatas, et Pariis on vanadele ja rikastele inimestele sobiv linn. Kõik on nii kallis (tõsi), eriti õlu (tõsi!), ja noortel siin midagi teha pole (??). Ise ei saa ennast küll kumbagi kategooriasse sobitada, aga Pariis meeldib järtkuvalt.
Meie leidsime tegevust küllaga. Külastasime näiteks Victor Hugo majamuuseumi, mis asub Place des Vosges'i ääres. Sisustusest oli lemmikelement püstijalakirjutuslaud magamistoas. Kohe kui hea mõte tuleb, saab kirjutada, ei pea isegi istumise peale aega raiskama.
![]() |
| stiilinäide saalist |
![]() |
| Vaade Hugo toast pargile |
| Keskel selgitab neiu uudishimulikele kivide olemust.. |
Näide nr 1: Tegemist on Ameerika eneseotsingutega muutuvas maailmas, redelid tähistavad tippu pürgimise iha.
Näide nr 2: Looduse ja tarbimisühiskonna vastandamine, koosekstisteerimine (muna koosnes mitmesajast köögitarbest-konservikarpidest, pottidest-pannidest)
Näide nr 3: Me kõik pärineme loodusest, puust jalg sünnib hetkel puust. Selle teose nimi oli human legacy- inimese pärinemine. Tähelepanu sõnademängule inglise keeles.
Kahju, et kunstnike nimesid ei taibanud talletada.
Kokkuvõtteks, noormees, vaata ringi, äkki leiad ikkagi midagi ka siin linnas teha! Kusjuures täiesti tasuta.




Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar