Täna oli siis see päev, kus Martin Heidile pärast ennelõunast nutusessiooni tõsiselt otsa vaatas ja ütles, et vähe sellest, et me täna enam sinuga karistuseks välja ei lähe, ei saa sa omale ka kunagi õdesid ega vendi! Gaasivalud peaksid kirjanduse järgi ju möödas olema, hammaste tulekuks on veel vara (ma loodan!), no mis siis ometi viga on!!

Igatahes möödus hommikune turulkäik veidi närvilises meeleolus. Martinil oli sinna sõites stressiallikaid eriti mitu. 1.Läksime sinna autoga, mis Pariisis pole just esimene eelistatav liiklusvahend, kuna liiklus on suhteliselt kaootiline ja parkimiskohad haruldus.

2.Meie GPS-süsteem ei taha aeg-ajalt esiklaasi külge kleepuda, mis tekitab frustratsiooni, eriti kui pead sõidu ajal sellega tegelema. Iminapp my ass, nagu Martin ütles. Tõepoolest, tema taguots oleks sel hetkel suurema tõenäosusega klaasi külge jäänud..Praegu tundub see vähemalt mulle päris hea nali, aga tol hetkel ei osanud Martin seda huumorit hinnata ja kukkus õiendama, et minu naermine tagaistmel ei aita!!

3.Karjuv laps minu kõrval ei tulnud samuti olukorrale kasuks.  Samas saime värsket kala, juur- ja puuvilju. Oma piirkonna turgu ei ole me avastanud, nii et käisime Bastille's. Sealt võib leida kõike aluspükstest soojade saiadeni.

Vaatamata ähvardustele Heidiga ilusal pühapäeval mitte välja minna, olime me lõunaks juba kolmekesi rõõmsalt Monceau pargis :) Martin tegi jooksudebüüdi ja mina lugesin pargipingil raamatut ja vaatasin inimesi. No küll mahub ühte parki palju inimesi! Kuna Martin jooksis ilma prillideta, hoiatasin teda aegsasti, et ta mõnele lapsele otsa ei jookseks. Tagasiteel õnnestus Heidil kõhukotis läbi mähkmete ennast täis pissida. Seda pole küll varem juhtunud, aga eks sellised asjad juhtuvadki siis, kui mina teda parasjagu kannan.

 Jälle üks nädal on märkamatult möödunud ja kodukandist hakkab vaikselt juba pilt ette tulema. Ilus pilt on.. Seinad on meil ka suured ja valged, oleks sinnagi ilusaid pilte vaja.