Üks linnuke jälle kirjas- Versaille’s käidud. Lossi sisse küll ei jõudnud, aga aedades sai jalutatud küll. Pole midagi öelda, klassikaline muusika mängis, purskkaevud töötasid, puud-põõsad olid pügatud ja kõikvõimalike antiikjumaluste kujud ääristasid aiateid. Nii nagu peab. Valvurid töötasid ka, et keegi vales kohas murule ei astuks. Päris ebameeldiv töö, õienda päev läbi inimestega. Vaevalt et eriti hästi tasustatud ka, samas ülikooliharidust vast ei nõuta. Midagi reisisaatja rubriigist.

Väike piknik sai ka maha peetud, nii et pühpäeva hommikupoolik läks igati asja ette.

Nüüdseks oleme tutvunud ka mõne majaelanikuga. Ükspäev tulid liftist välja 4 karu-tüüpi mehejurakat. Ütlesid- hello! Meie üritasime ikka bonjour’iga, aga selgus, et mehed olid Armeeniast. Nad küsisid omakorda, et kust me, Tallinna teadsid kohe, huvitusid, kas vene keelt ka oskame. Sõbralikud sellid. Kui näeme, siis lehvitame.

Järjekordsel õhtusel jalutuskäigul lahutasime oma meelt kodupoodide vaateakendelt hindade uurimisega. Näiteks Diori kasuk-vesti (ilma varrukateta karusnahast pikk hõlst- väga praktiline) saab kätte poolmuidu- natuke alla 10000 euro eest.